Aeg on lihtne - mulk ja joon - joonel mulk/läbipääs
Nibiru
Last edited by loggi on 22.11.2009 17:21; edited 1 time in total _________________ flyghost
Posted: 22.11.2009 17:21
se
Uudishimulik
Joined: 22 Aug 2008
Posts: 2107
Huvitav. Kui see mulk on läbipääs, siis miks ta sebib?
Olen arvanud, et ajast välja pääsemiseks on vaja lihtsalt seisma jääda.
_________________ Kas?
Posted: 22.11.2009 17:21
loggi
11:11
Joined: 08 Sep 2007
Posts: 5486
_________________ flyghost
Posted: 22.12.2009 09:47
loggi
11:11
Joined: 08 Sep 2007
Posts: 5486
Teadlased: minuti pikkus sõltub meeleolust!
Kas olete märganud, kuidas sündmused, mida te rõõmuga ootate, ei taha kuidagi kätte jõuda, samas kui aeg anda kardetud eksam saabub liigagi ruttu? Nii paistab sellepärast, et meie hinnangud aja möödumise tempole sõltuvad meie meeleseisundist, selgub kellavaatamise teaduse tausta uurinud psühholoogide hiljutisest tööst.
Pariisi majanduskooli uurijad leidsid, et see, kuidas inimesed eelseisvasse sündmusse suhtuvad, mõjutab seda, kui kiiresti see neile saabuvat tundub — tehniliselt nimetatakse seda “oodatud kestuseks” (ingl anticipated duration), vahendab The Daily Telegraph.
Tunne, et midagi “ei jõuta ära oodata” jätab sellise mulje, et oodatud sündmuse saabumine võtabki kauem aega. Hirm ülesande ees tekitab aga petliku mulje, et aeg lausa lendab.
Teadlased avastasid, et sündmuse õhinaga ootamine tekitab kärsitust, mis tähendab, et inimene mõtleb sündmusele palju, ja see omakorda paistab “aega venitavat”.
Ütleb ju vanasõnagi, et ootaja aeg on pikk, mistõttu mõnikord tunduvad seierid suisa paigal seisvat.
Teisalt tekitab aga eelseisva sündmuse kartus ärevust, mis tähendab, et inimene üritab seda tahtlikult unustada, mille tulemusena paistab see aega “kokku suruvat”.
Uurijate sõnul pole aeg absoluutne, vaid võib ilmutada teatud “elastsust”, mis sõltub sellest, milliseid emotsioone parajasti kogetakse.
“Kui inimene ootab eelseisvat sündmust, mis tekitab positiivseid emotsioone, nagu näiteks puhkuse veetmine Maldiivide päikselisel rannal, võib ta kogeda kannatamatust ja tunda, et kauaoodatud pühad ei jõua kunagi kätte,” kirjutavad teadurid Pierre-Yves Geoffardi juhtimisel.
“Õhinal oodatud ajavahemik laieneb. Kui samal inimesel seisab aga ees kardetud sündmus, näiteks keeruline eksam, võib ta tunda ärevust ja aeg sündmuseni paistab lausa lendavat. Seepärast jääbki mulje, et aeg tõmbub kokku.”
Ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society B avaldatud uurimus koondas andmeid mitmest teadusliku uurimise valdkonnast.
Kas olete märganud, et mida aeg edasi, seda kiiremalt ta kulgeb?
Kas on see sellest, et kiiruste kaswamisega, ruum surutakse pisemaks ja seega ka Aeg muutub lühemaks?
_________________ flyghost
Posted: 22.12.2009 13:42
chela
Jutupaunik
Joined: 09 Sep 2007
Posts: 1539
loggi wrote:
Kas olete märganud, et mida aeg edasi, seda kiiremalt ta kulgeb?
Kas on see sellest, et kiiruste kaswamisega, ruum surutakse pisemaks ja seega ka Aeg muutub lühemaks?
Meie elu moodustavad sünd, kasvamine, abiellumine, laste sündimine, vananemine, surm. Et aeg toimib, seda näitab meie füüsiline vananemine. Tegelikult pole sündi, surma, aega (või sündi, lakkamist ja kestvust) iseeneses olemas. Sünd, surm ja aeg eksisteerivad ainult meie kujutluses, kuna aja kulgemist tajume vaid väliselt, järjestikuseid sündmusi reastades. Aeg on meie järjestikused tajuseisundid. Ja iga ajahetke kvaliteedi määrab meie meel, meele seisund.
Muistsed allikad räägivad, et aeg on vaid illusioon, mille tekitab meie teadvuseseisundite panoraamne järgnevus, kui rändame läbi igavese jätkuvuse, ja aega pole olemas seal, kus pole teadvust, kuhu illusioon võiks tekkida. Meie arusaamad jätkuvusest ja ajast pärinevad kõik meie aistingutelt.
Aistingute petlikkusest ja illusoorsusest maailma ning aja tajumisel on rääkinud ka suured meie aja filosoofid Schopenhauer, Kant, Schelling, Einstein.
Aega ei ole meie jaoks selle voolamises olemas näiteks meditatsioonis (või enese sisevaatluses, kui välisele ei pöörata mingit tähelepanu) või kui ollakse kehast väljaspool, sest siis ei ole mingeid järjestikuseid tajuseisundeid, mis looksid illusiooni aja kulgemisest. Sel juhul oleme ainsas hetkes, mis kestab meie tajule pidevalt, muutumatuna. Me ei taju aja kulgu, näiteks tekib illusioon, et see mis toimus eelmisel hommikul (päeval/õhtul) oli alles nüüdsama. Järgmisel hommikul näiteks arvame, et vahepealset päeva ja õhtut pole olnud, sest meie tajud pole seda justkui üldse registreerinud ega mällu salvestanud.
Meditatsiooni eesmärgiks ongi näidata, et minevik, olevik ja tulevik moodustavad lahutamatu terviku. Selles seisundis on meie möödunud mõtted kadunud, tulevased mõtted pole veel ellu tekkinud. Oleviku mõtetki pole võimalik käesoleva mõttena fikseerida, sest mõttel on vaid hetkeline kestvus. Olevikuga ei saa seda samastada, sest tegelikult on käesolev mõte lahutamata nii tulevikust, kust ta ilmus, kui ka minevikust, kuhu ta kadus.
Juba Newton ja Einstein esitasid ideid absoluutsest ajast ja ruumist. Uuemad teaduslikud uuringud näitavad, et universum eksisteerib suures “siinses”, “praeguses”, mis hõlmab ühes ja samas ajahetkes kõiki ruumipunkte ja ajahetki.
Meie teadvus opereerib kvantsagedusel, ja see toimub väljaspool aega ja ruumi, st teoreetiliselt on meil alati ligipääs nii “minevikule” kui ka “tulevikule”. Kui inimesel on võime kvantsündmusi mõjutada, siis suudame ehk mõjutada lisaks olevikusündmustele ka muid sündmusi ja hetki. Võib olla nii, et iga meie eluhetk mõjutab kõiki teisi eluhetki, nii minevikus kui ka tulevikus.
Posted: 23.12.2009 23:37
helin
Jutupaunik
Joined: 07 Sep 2007
Posts: 1219
Location: Hetkes
Sacred Geometry: Map Of Time
Kuulates seda juttu ei uskunud ma algul, et kuulsin õieti. Sirklit nimetati kompassiks. Nagu sõnaraamatust selgus, nii ongi...
Otsingu tulemused sõnale sirkel (ee)
inglise eesti
caliper mõõtesirkel, kobisirkel, nihik, taster
calliper mõõtesirkel, nihik
callipers mõõtesirkel, nihik
Circinus Sirkel (tähtkuju)
compass kompass, võimete piir, sirkel ; taipama, teostama
compasses sirkel
dividers mõõtesirkel
pair of compasses sirkel
trammels varbsirkel, takistused
Selles elulilles on ka see kolmnurkne kujund, millel kaared on sissepoole ja mille jälgi olen ajanud ajast peale, kui seda märki nägin ühe targa mehe rinnapeal...
_________________ Mitmekesisus on Ühtsuse rikkus
Posted: 24.12.2009 08:32
chela
Jutupaunik
Joined: 09 Sep 2007
Posts: 1539
helin wrote:
Kuulates seda juttu ei uskunud ma algul, et kuulsin õieti. Sirklit nimetati kompassiks. Nagu sõnaraamatust selgus, nii ongi...
Selle peale tuli paar lugu meelde.
William Blake'il on maal "The Ancient of Days" (Igivana):
Selle kommentaariks oli ühes raamatus tõlgitud umbes nii: Kujutab Jumalat kompassiga maailma loomas.
Vaatasin mis ma vaatasin, no ei näinud kompassi kusagil, ja arutasin, et no mis kompassi tol ajal siis ka vanajumalal olemas võis olla?
Teist huvitavat kohta lugesin alles hiljuti. Tõlgitud vene keelest. Raamatus kirjeldatakse, kuidas mõrtsukas annab inimesele hoobi kuklasse, mille tagajärjel tollel silmad orbiidilt välja kukuvad. Ja veel paaris kohas see silmade orbiit. Mõtlen, et pole nagu kuulnud, et mis see silmade orbiit siis ka on. Eks oma hariduse viga vist... kuni vaatasin sõnastikust. Orbiit on orbiit küll, aga teiseks tähenduseks on ka silmakoobas. Järelikult väljusid silmamunad ikka silmakoobastest...
Maailm on väga mitmetähenduslik, seda nii argielus kui ka vaimsetes valdades. Ühel asjal võib olla palju tähendusi ja nüansse, kõik ei ole sugugi nii, nagu esmapilgul võib näida. Aeg muudab asju, arusaamasid, mõisteid.
Posted: 24.12.2009 21:50
helin
Jutupaunik
Joined: 07 Sep 2007
Posts: 1219
Location: Hetkes
See kompassi lugu käib ikka järgi Nüüd lugesin veel selle orbiidi ka juurde Tänud:)
Sirkel - kompassiga, keerutab kõige algus ühe ringi, mis on Muna. Selles Munas liiklemiseks on vaja kompassi, et orienteeruda, ehk siis Kaarti Ajale, mis on ka Ruumis liikumises orienteerumiseks vajalik. Ja lisaks sellele on vaja meeleseisundi kompassi - ehk siis taipamist ja oma Elu teostamist.
Maa Orbiit koos pooluste kaldega tekitab Aastaajad, mida kasutab Teadvus oma Eluks ja Loomiseks. Aasta Ajad. Tänu Kaldenurgale 23,439° on Orbiidi läbi Aasta Ajad.
Ja "Vaimsed Kompassid"
Ajamulgud võiksid ollagi Pööripäevad, kus on võimalik Pöörata. Huvitav on see, et eestikeeles ei tee me neil neljal pööripäeval, pööriajal keeleliselt vahet ( võimalik et oleme unustanud).
Kuigi suvel ja talvel Päike seisab 3 päeva, justkui andes võimaluse valida ",kuhu keerata" ja Kevadel ja sügisel on Ajal - Ööl ja Päeval Tasakaal. Ülemaakera , igalpool, on ööpäev ühepikkused.
Veel olen mõelnud palju sellele, et miks on meil kõigil, igalpool, hoolimata asupaigast paigas Kesköö ja KeskPäev. Päikese Tõus ja loojang kõiguvad siis vastavalt asupaigale ja Aasta Ajale. Kevadel ja Sügisel moodustub Päikese Tõusust, Loojangust, Keskpäevast ja Keskööst Rist. Hoolimata kus asume Kevadisel ja Sügisesel pööripäeval Või Keskööl ja Keskpäeval. Need on alati "paigas" ja saavad meid kätte.
Talvise ja Suvise, Päikese Tõusu ja Loojangu mõju sõltub aga väga Asupaigast.
Sellise mõjuga oli siis nüüd chela orbiidi lugu ehk siis mõtted veeresid edasi
_________________ Mitmekesisus on Ühtsuse rikkus
Posted: 02.03.2010 13:29
helin
Jutupaunik
Joined: 07 Sep 2007
Posts: 1219
Location: Hetkes
Quote:
Nädalavahetusel Tšiilit räsinud tugeva maavärina tõttu ei pruukinud kannatada saada vaid inimesed ja majad – NASA teadlaste sõnul võivad nüüdsest olla lühemad ka meie päevad.
8,8-magnituudise maavärina järel on koduta jäänud üle kahe miljoni inimese, looduskatastroofi tõttu sai surma üle 700 inimese ning Vaikse ookeani rannikuäärsetele aladele anti tsunamihoiatus. See ei pruugi aga kõik olla, kuna teadlaste arvates on paigalt nihkunud ka Maa tektoonilised plaadid, mistõttu nihkus omakorda paigast Maa telg, kirjutab Bloomberg.
NASA teadlaste arvates on suur tõenäosus, et maavärina tagajärjel tekkinud tektooniliste plaatide liikumise tõttu on Maa mass jaotunud ebaühtlaselt ning see omakorda lühendanud päeva kestvust 1,26 mikrosekundi võrra. NASA andmeil nihkus telg arvatavasti 8 sentimeetri võrra.
Viimati lühenes Maa päev siis, kui 2004. aasta 26. detsembril registreeriti 9,1-magnituudine maavärin. Tollal nihkusid paigast ookeanialused tektoonilised plaadid, mistõttu päeva kestvus lühenes 6,8 mikrosekundi võrra.
http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/368933
_________________ Mitmekesisus on Ühtsuse rikkus
Posted: 02.03.2010 20:01
Dal
***
Joined: 19 Sep 2007
Posts: 1873
helin wrote:
Quote:
Nädalavahetusel Tšiilit räsinud tugeva maavärina tõttu ei pruukinud kannatada saada vaid inimesed ja majad – NASA teadlaste sõnul võivad nüüdsest olla lühemad ka meie päevad.
8,8-magnituudise maavärina järel on koduta jäänud üle kahe miljoni inimese, looduskatastroofi tõttu sai surma üle 700 inimese ning Vaikse ookeani rannikuäärsetele aladele anti tsunamihoiatus. See ei pruugi aga kõik olla, kuna teadlaste arvates on paigalt nihkunud ka Maa tektoonilised plaadid, mistõttu nihkus omakorda paigast Maa telg, kirjutab Bloomberg.
NASA teadlaste arvates on suur tõenäosus, et maavärina tagajärjel tekkinud tektooniliste plaatide liikumise tõttu on Maa mass jaotunud ebaühtlaselt ning see omakorda lühendanud päeva kestvust 1,26 mikrosekundi võrra. NASA andmeil nihkus telg arvatavasti 8 sentimeetri võrra.
Viimati lühenes Maa päev siis, kui 2004. aasta 26. detsembril registreeriti 9,1-magnituudine maavärin. Tollal nihkusid paigast ookeanialused tektoonilised plaadid, mistõttu päeva kestvus lühenes 6,8 mikrosekundi võrra.
http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/368933
Ei leidnud vist õiget teemat üles - kuskil peaks juttu olema aja kadumisest, aga...
Kaotasin täna terve päeva ära. Tegin kuni õhtul kella üheksani kõiki asju õndsas teadmises, et on neljapäev ja homme on reede. Planeerisin reedest päeva ja siis tulid noored sugulased arutama, mida homme, laupäeval tehakse. Vaidlesin tükk aega vastu, et homme ei ole laupäev, vaid on reede, ise täiesti veendununa oma õigsuses. Aga siis nad tõendasid mulle kalendrite ja kelladega ära, et homme on laupäev.
Kuhu reede kadus?
You cannot post new topics in this forum You cannot reply to topics in this forum You cannot edit your posts in this forum You cannot delete your posts in this forum You cannot vote in polls in this forum
Kui see mulk on läbipääs, siis miks ta sebib?
Nüüd lugesin veel selle orbiidi ka juurde 
